1, elektriline keevitamine. Kandke puhastatud toruseinale kiht räbusti, nöörige uimed toru külge ja ühendage seejärel toiteallikas ribitoru mõlemas otsas. Kõrge temperatuur soodustab metalli sulamist räbustikus, keevitades toru ja uimed kokku.
2, kastmismeetod. Enne sukeldamist tuleb toru ja ribide pinnalt täielikult eemaldada oksiidi- ja õliplekid. Seda saab puhastada vesinikkloriidhappe, väävelhappe ja oksüdeerijatega (nt lämmastikhape). Pange tähele, et vasest tiibu tuleks puhastada ainult lahjendatud väävelhappega. Pärast kogu ribidega toru puhastamist võib selle uuesti sukeldada tina(II)kloriidi sisaldavasse ammooniumkloriidi lahusesse, enne kui asetada sulatsingi (või tina) vanni (tsingi sulamistemperatuur on 400 kraadi ja tina 230 kraadi). . Sulatatud tsingi (või tina) lahus voolab ribide ja toru vahelisse pilusse, mitte ainult ei täida tühimikku, vaid moodustab pärast pinna jahutamist ka kattekihi. See meetod on kallis ja kulutab umbes 1.25-1.30 kg tsinki soojusvahetuspinna ruutmeetri kohta.
3, kontaktkeevitus. Keevitage nööri (või mähise) üks külg toru ühele küljele. Keevitusprotsessi ajal ei tohiks toru deformeeruda ja see tuleks üldiselt sisestada südamiku võlli. Uimede perforatsioon peaks olema volditud servaga. Puuduseks on see, et see nõuab keerukamaid eriseadmeid ja spetsiaalsete keevitusseadmete kasutamist.
4, paisutoru meetod. Kasutage hüdraulilist meetodit (tavaliselt survestades üle 30 MPa), et laiendada juba ühendatud ribidega toru kanalit, nii et kogu ribidega toru kinnitatakse tihedalt toru külge. Ei sobi terastorudele, sobib hea plastilisusega värvilistest metallidest ribidega torudele.
